Kui hea oleks olla üks kümnetest tuhandetest Põhja-Korea paraadväljakul. Hoida oma pea kohal värvilist tahvlit. Teada kaljukindlalt, et minust sõltub kogu suure pildi harmoonia.
Või üks tuhandetest, fotosilma ees. Mitte midagi varjata, vaid kõigi teistega koos pihtida oma lõplikku sarnasust kogu ülejäänud inimsooga.
Olla "meie", mitte "mina".
Kas see pole mitte nii tavaline arvata, et kõik teised peale minu teavad, kuidas olla üks kuuest miljardist?
No comments:
Post a Comment