Kui kaua sa suudad tänaval kinnisilmi kõndida? Ühe sammu? Kümme? Kakskümmend? Sada reibast sammu?
Lähed näiteks Laste Maailma eest läbi Rahva Raamatu poole, keset päeva, ja paned silmad kinni.
Kui vähe on vaja, et KOGU tavaline maailm ebatavaliseks ja ohtlikuks transformeerida. Mitte et ma seda tihti teeksin -- tegelikult praktiliselt mitte kunagi -- aga ma mäletan, kui raske on sellises olukorras silmi kinni hoida. Mitte mõelda kõrvalekaldumisest, mitte mõelda kellegagi kokku põrkamisest. Mitte mõelda sellele, et võid alla tee peale astuda ja täpselt bussi ette sattuda.
Kümme sammu? Ja kui hea on siis jälle silmi lahti teha. Nagu oleksid olnud peadpidi teki all, et siis tulla sealt välja ja hingata külma värsket õhku.
Viistest sammu? Ja siis teed silmad lahti nagu enesetapja, kes endalegi õnneks on otsustanud asja homse peale edasi lükata.
Kakskümmend?
Lumelauasõit, langevarjuhüpped, alpinism, mingid muud suvalised ekstreemspordialad. Lapsemäng võrreldes ükskõik millise linna tänavatel harrastatava pimetestiga :)
3 comments:
Tead. Ära seda seal laste maailma ja raamatupoe vahel tee. Muidu võib juhtuda, et ma sõidan just parasjagu 40ga töölt/koolist koju ja sa astudki kogemata bussi ette... Ja ma võib-olla ei julgegi nüüd enam bussiga koju sõita :D
Kui sa enam bussiga ei julge, siis äkki jala? Silmad kinni, loomulikult :) Igal õhtul ei pruugi nii koju jõuda, aga nii võibki omamoodi lõbus olla :D
Omamoodi lõbus jah - eriti siis, kui enam koju ei jõuagi :D
Post a Comment