Kuid ta ei suuda, sest Atlasel kehal ei ole suud. Jah, ta on olend, kes kordagi oma kahenädalase koiliblika eksistensti vältel ei söö. Ega tee midagi muud, milleks oleks suud vaja. Mõtle, milline kummaline koht on nende nälga katmatute olendite maailm!
Ja mõtle, milline oleks maailm, kui inimestel oleksid asjad seatud samamoodi kui värvilistel koiliblikatel!
Mehed oleksid põgusad külased, kes eksisteeriksid naiste jaoks vaid lühikese hetke.
Ega viiks neid kunagi restorani sööma, sest neil poleks seal midagi teha peale vahtimise, noogutamise ja kahvli-noa näppude vahel keerutamise.
Nad ei suudleks oma naist kunagi, sest neil poleks selleks huuli ega keelt.
Ega räägiks naistega ühtegi lauset, sõna, silpi. Vaid prooviks ainult oma lühikese eluea jooksul paaniliselt kõigiga paari heita.
Ha.
Ma ei ütle, et see ei ole tuttav värk. Aga siiski. Kõigile neile, kes tulevad ütlevad, et "tead, Kristian, minu meelest on naiste ja meestega praegu ka niimoodi," vastan, kurvastades ja naerdes samal ajal, et "tead ise, sa oled senimaani lihtsalt valede koiliblikatega kokku sattunud." :)
5 comments:
õh! lähen kohe ja helistan kaasale. pole mõelnudki, milline kingitus see tegelikult on :)
Kui sul on midagi, ja see on veel hea, siis tasub sellele helistada ja sellest kinni hoida. Kümne küünega. (Ettevaatlikult, kui on kunstküüned, noh, et ära ei murduks :)))
Kõik mehed ei ole sead ega koiliblikad, mis muud;)
Kati
Vau, selline ülestunnistus! Kas see ei riku äkki mingit Ülemaailmset Naiste Solidaarsusrinde käitumiskoodeksit vmt? :)))
Ja veel - mehed on ka paremad autojuhid valdavalt;);)
Kati
Post a Comment