Claire Scully kunst on oma steriilsuses millegipärast väga häiriv. Kõige enam aga tema "Quiet revolution" seeria hiigelloomadest linnapildis.
Mis mõttes suured tihased ja oravad teevad linnarahvaga puhta vuugi? Kas siis tõesti nüüd ongi kätte jõudnud see hetk, kui loodus maksab inimestele kätte. Ja sellisel moel!
Nii nagu iga kõrvalt nähtud õõvastav sündmus, paneb ka see mõtlema, et "kas see võiks ka minuga juhtuda?" Mitte, et ma kardaksin gigantseid oravaid, aga see sündmus, see nendes linnades olevaid inimesi tabanud "vaikne revolutsioon" on umbes sama, kui kõrvalt nähtud autoõnnetus, pankrott või sõda.
No comments:
Post a Comment