4.4.09

ehk on nüüd juba aru saada, et üks minu kirgedest on aeg

Aeg on üks nendest seletamatutest asjadest, mis ei ole kauge ega kättesaamatu. Aeg on suur müsteerium, millega kohtumiseks ei pea mitte kuhugi minema ega mitte midagi tegema. Vaid lihtsalt olla. Ja kuulata, kuidas aeg hääletult kulgeb.

Õigupoolest aeg pole mitte üks seletamatutest, nii nagu seda on püramiidid või Atlantis, vaid aeg ongi see seletamatu ise. 

Olemise mõõt. Sest ainult tajumatu asjaga on võimalik mõõta midagi tajumatut.

Kuigi. Miks peab alati olema oma mõtetes nii kõrgelennuline? Teinekord on olulisemad hoopis praktilisemad ajaküsimused. Nagu näiteks.
  • kui mitu sekundit tohib teisele inimesele järjest silma vaadata, ilma et see muutuks selgeks vihjeks?
  • kui kaua on ideaalne pannkoogi üht poolt praadida?
  • mitu tundi või päeva või nädalat on võimalik olla isoleeritud tühjas ruumis, ilma et läheksid hulluks?
  • kui vana ma päriselt olen?
  • kui kiiresti jookseb aeg laiskloomal?
  • miks on tööaeg kaheksa tundi, mitte aga neli või neliteist?
  • millal? :)

No comments:

Post a Comment