Kirjutada artikli á la "Sajakahekümneaastase mõtisklused moodsa moe teemadel."
Ja vaadata, kuidas kõik imestavad, et näed, muumia, aga ikka veel liigutab.
Ja siis lihtsalt ära kaduda.
Mõni veel ehk mäletab ja mõtleb, "Vist surnud. Pole ammu midagi kuulda olnud."
Kuid mina kõnnin tänavatel tundmatuna. Segunen punkarite massidega. Olen vihane ja tohutult leebe. Ning lendan igale poole tasuta -- sajandi jooksul kogunenud boonuspunktidega.
Olen ikka oma esimeses nooruses ja põrutan järgmise milleniumini välja.
Kui keegi mind ära peaks tundma ja küsib mu saladuse järgi, siis pole ma üldsegi kitsi.
Teatan, kusjuures täiesti ausalt, et lihtsalt tegin väga ammu otsuse elada kõigi silme all väga vanaks. Ning jätsin juba varakult maha kolesteroolirikaste toitude söömise.
No comments:
Post a Comment