22.4.09

ümber maakera

Kui ma just praegu püsti tõuseksin ja alustaksin jala ümbermaailmarännakut, siis teeksin selle ära umbes seitsme või kaheksa aastaga. Kulutaksin ära kõik oma raha. Näeksin inimesi suremas. Sureksin ise võib-olla mõned korrad. Hakkaksin armastama vihma. Laulaksin tuhandeid tunde järjest omaette, kui kõnnin mööda maanteid läbi Ameerika. Näeksin kokku kaht miljonit erinevat inimest ja teaksin, mida tähendab olla täiesti vaba.

Selle asemel kujutan seda kõike seitsme minutiga ette, jätan raha tasku ja kirjutan selle posti. Elagu laiskus ja fantaasia!

1 comment:

Helin Loik-Tomson said...

Inimesed on ikka vastikud realistid ;).

Post a Comment