13.10.09

ropendamisest

Tulenevalt minu töö iseloomust pean päeval üpris palju vängeid sõnu tarvitama. Nii palju, et kui ma maksaksin iga vägisõna eest sendi trahvi, oleksin tänaseks laostunud. Või kui paluksin iga kord andestust, siis oleks iga mu teine sõna "vabandust".

Noh umbes.

Kas ropud sõnad üldse on ropud? Või on nende mõte ropp? Jah, suurema osa vängete sõnade tähendus on seotud kas kehaosade või kehavedelikega, kuid kui me neid suust välja loobime, siis ega me nende mõttele suurt tähelepanu ei pööra. See, kes suure vihaga mõne vana hea neljatähelise lendu laseb, annab lihtsalt teistele märku, et ta on tavalisest enam pissed off.

Seda on lihtne näitada.

Ma kujutan ette, et see võiks olla üks Monty Pythoni sketsh. John Cleese on Adolf Hitler, kellele tullaks ette kandma sõjasündmusi.

Hitler (John Cleese) oma staabis. Staabiruumi siseneb Kindral (Michael Palin).

Kindral: Mein Führer!
Hitler: Vabalt.
Kindral: Mein Führer, mul on uudiseid idarindelt. Kas enne halvad uudised või väga halvad uudised?
Hitler: Aga head uudised?
Kindral: Mul olid head uudised. Veel eile. Aga tänaseks on need jõudnud muutuda juba väga, väga halbadeks.
Hitler: No hea küll. Halvad uudised siis kõigepealt.
Kindral: Me oleme kaotanud idarindel sada tuhat sõdurit...
Hitler: Tuharatesse!
Kindral: ... kümme tuhat tanki...
Hitler: Naise suguelund!
Kindral: ... sada lennukit...
Hitler: Mehe suguelund! Naise suguelund! Väljaheide!
Kindral: ... ja oleme alustanud täiemõõdulist taganemist!
Hitler: Tuharatesse! Tuharatesse! TUHARATESSE!

Kindral: Ja nüüd need väga halvad uudised...

(Sisse tormab mereväeadmiral (Eric Idle), täiesti läbimärg.)

Admiral: Mein Führer! Kogu meie põhjamere laevastik on puruks lastud!
Hitler ja Kindral üheskoos: Väljaheited! Mehe suguelund tuharatesse! Tu-ha-ra-tes-se!

(Sisse tormab kärssavate riietega soldat (Graham Chapman))

Soldat: Führer! Führer! Liitlased on juba Berliini kiirteel! Linna kaitse on murdunud!
Hitler ja Kindral üheskoos: Kari mehe suguelundeid! Tuharates! Tuharates!
Admiral: Kurat võtaks!

(Kõik vaatavad admirali, nagu tegu oleks ogaraga. Viimane tunneb silmnähtavalt piinlikkust.)

Kindral: Härra, kuidas te lubate sellist sõnakasutust oma füüreri juuresolekul!

...

Noh umbes midagi sellist. Ma arvan, et me peame jääme vanade heade karvaste sõnade juurde. Nendega vähemalt mööda ei pane.

9 comments:

Papadoc said...
This comment has been removed by the author.
Kristian said...

Argpüks! Tuharatesse! Koera suguelund :D

Dan said...

Aga on olemas meem, et geeniused, ka kurjad, ei saa lihtsalt kaduda. Nad elavad lihtsalt kuskil edasi. Meem, mis eksisteerib juba aegade algusest :)

http://www.youtube.com/watch?v=sVxM5IBLeU4

Kristian said...

Mr Hilter.

Monti omad on ikka geniaalsed :)

Papadoc said...

:) Tahtsin täiendada, et paljud toredad roppused on seotud ka tegevuste, ametite ja orientatsioonidega, aga siis sain aru, et üldistus oli õige, ka need kõik on seotud kehaosade või kehavedelikega. Asi, mis kindlasti tuleks välja tuua -- soovitav on selle kõige sidumine sugulastega, annab roppusele ühe kvaliteedi juurde. See ei pruugi olla konkreetse persooni pihta suunatud vaid ka täiesti impersonaalne.

Kristian said...

Jah. Oeh. Sõrmed tõrguvad juba kirjutamast :) Ema suguelund!

Oop said...

Mõtisklesin, millise elukutse juures on roppused vältimatud. Ei osanud arvata. Gynekoloog? Androloog? Proktoloog? Assenisaator? Eesti Keele Instituudi keelenõustaja?

Kristian said...

Naelade seinataguja, kes on pime.

Roger said...

Awesomme blog you have here

Post a Comment