Kujuta ette, et te olete otsustanud korraldada kõige erilisema laulatuse. Sina ja sinu väljavalitu olete kutsunud oma külalised keset südatalve merejääle. Pakane on juba tükk aega olnud nii purev, et jää on paks ja kannab.
Kohapeal on kõik ekstravagntne ja luksuslik. Siin on saanid, mis toovad külalised mööda jääd sadamast peopaigale. Kõigile kasukad, külmarohud, shampanja. Soojendusega telgid, lõkked, ettekandjad, keelpillikvartett... Totaalne kitsh, ühesõnaga :)
Ja siis laulatus. Tähistaeva all, keset valget välja, annate te teineteisele püha tõotuse olla üheskoos kuni surmani. Ja te usute seda.
Ja siis läheb pidu lahti. Kuid nagu pidudega ikka, siis ühel hetkel tundub teile kõik see trall nii tohutult tüütav, et te lähete ainult kahekesi mööda jääd jalutama. Veidi mere poole, kuid te ei karda eksida, sest muusika ja tulekuma on kilomeetrite peale kuulda ja näha.
Kuid ootamatult tõuseb tuisk. Ning torm. Teid oli juba peo korraldamise ajal hoiatatud, et ilm võib olla väga muutlik, kuid kes see siis... Ja sekunditega kaotate igasuguse suunavaistu, sest ümberringi möllab ainult tihe tuisk.
Ning seejärel algab mürin. Need on nagu rongid, mis sõidaksid rööbastelt maha; laksatused, mis kõlavad nagu inimese katkemine. Jää on hakanud lõhenema ja liikuma. Jääpangad murduvad lahti ning juba te teete esimesed hüpped üle lahvanduste. Samas näete hetkeks tulekuma -- suund on selge!
Kuid siis sinu kaasa komistab ühe jääprao otsa ning kukub. Näoli, vastu külma jääd.
Sa kummardud ja näed, et ta pea on verine ning ta on meelemärkuseta. Ning samal hetkel murdub imetilluke pank, millel te istute. Sul on ainult sekund aega otsustamiseks: kas jääda koos meelemärkuseta kaasaga pangale, sest te ju lubasite "olla üheskoos surmani", mis sellest, et see kõik saabus nüüd nii kähku.
Või siis jätta ta sinna -- ta on ju meelemärkuseta; ta ei suuda sind takistada; asjade kulg viib teda paratamatult ainult ühes suunas; keegi ei saa teada! -- ja hüpata üle jääprao vabadusse.
Mida sa teed? Mõtle üks hetk.
...
Tobe situatsioon. Tobe küsimus!
Aga miks on see tobe? Sest ma petsin sind mõtlema mõtted, mida sa "päriselt" sellises situatsioonis mõtleksid, ja sa andsid minu küsimusele vastuse, millega sa ise tegelikult väga rahul ei ole.
Veel tobedam on aga kaljukindlalt uskuda, et sa käitud igas situatsioonis õigesti. Kui sa tavaliselt vastad küsimustele nagu "kas sa jääd minuga lõpuni?", "kas sa usaldada mind?", "kas sa sureksid oma riigi eest?" jne, siis ma ei usu, et vastab "sina", vaid sa rehkendad vastuse välja vastavalt küsijale. Me teame, et peame andma ainult ühe kindla vastuse -- vastasel juhul peab sootsium meid ohtlikeks ja soovib meid isoleerida.
See mõtteeksperiment ei olnud mitte midagi väga erilist, ega ka väga originaalset, kuid ma ei usu, et sa poleks rahul sellega, et korraks vastas esitatud küsimusele sinu "mina", mitte "mina, kes teiste ootustele vastab".
2 comments:
Ma arvan, et jääksin, sest kui ma seda ei teeks, ei suudaks ma juba hilisemast süütundest eriti puhtalt edasi elada. Ja alati võib loota, et see pank lõpuks kuskile positiivsesse sihtmärki triivib :). + Küll selle meelemärkuseta kallima ka üles turgutab ja siis koos midagi välja mõtleb :).
Enihuu, elagu positiivne naivism ;)!
Sa tõid eksperimenti sisse optimismi ja lootuse, mille ma olin hoolikalt välistanud. Ei ole seal mingit triivimist ja meelemärkusele turgutamist!
Aga tubli, Xel, läbisid edukalt testi :) Anname vajalikesse instantsidesse teada :)
Post a Comment