Waveland on mikroriik, maailma väikseim. See asub tillukesel Rockal'i saarel Atlandi ookeanis. Kaljunukk, mis ulatub 21 meetrit merepinnast välja ja on oma pindalt ainult umbes 8 ruutmeetrit (väike tuba!). Greenpeace okupeeris selle imepisikese maalapikese 1997. aastal, protesteerimaks samas regioonis Briti võimude poolt läbi viidavate nafta merepõhjauuringute vastu.
Greenpeace andis avalikkusele kohe võimaluse oma poolehoidu näidata ja Wavelandi "kodakondsust" taotleda.
Ja nii juhtuski, et olin üks 15'000-st idealistist, ise veel keskkoolinaga, kes saatis Greenpeace'i oma foto ja 2 GBP suuruse sümboolse konsulaaditasu ja sai vastutasuks kodakondsuse ning passi. Leidsin selle eile oma vanade paberite vahelt üles ja muigasin.
Minu teine kodumaa on nii väike, et kõik selle kodanikud ei mahu isegi korraga selle pinnale seisma. Kusjuures ma kujutan väga elavalt ette sellel kaljunukil peetavat presidendi vastuvõttu. Ilus tuuline päev Atlandil, soolane õhk, õhturiietuses inimesed. Seisaksime seal troppis, shampanjaklaasid käes, smokingud seljas -- minul smokiga valged tossud, arvatavasti --, küsiksime õhtutualettides daamidelt, et kas teil on okei? tuul ei tõmba? ehk panen oma pintsaku teile õlgadele? Vähemalt ühe korra kukuks ettekandja koos tikuvõilebadega merre. Keegi jääks väga purju. Ja me kõik oleksime ühel meelel, et kui majanduslangusega asjad eriti hulluks lähevad, kolime kõik siia elama.
Greenpeace'i omad olid saarel 42 päeva. Peter, Meike ja Al elasid seal Solar Survival Capsule'is (väikene ilmastikukindel konteinerelamu). Suurbritannia valitsus ignoreeris neid britiliku ükskõiksusega, kuni projekt sponsorluse äravajumise tõttu 1999. aasta veebruaris lõpetatuks kuulutati.
Huvitav, kas keegi veel Eestis oli sama totu nagu mina? Andke teada, korraldame pagulaste õhtu minu juures :) Kõige maade wavelandlased, ühinege!
No comments:
Post a Comment