pilveloss!

"Pilveloss!" on tavaliselt kellegi halvustav väljend, kui tahetakse udupäid ja unistajaid tagasi maa pinnale tuua. Aga mis nendes pilvelossides siis nii halba on?

Umbes sama küsisid arhitektid Diller ja Scofido, kui nad 2002. aasta Shveitsi Expo jaoks Neuchateli järve peale veeaurust hoone rajasid.

Blur Building. Kümned tuhanded väikesed pihustid pritsimas veeauru. Imepisikesed udupritsmed hõljumas õhus, moodustamas hoonet, mis muutus dünaamiliselt vastavalt ümbritsevatele tingimustele. Hoone, mis võis tuulte mõjul venida sadade meetrite pikkuseks. Või tõmmata kokku laisaks pilveks järve kohal.

Hoone, mida mõnes mõttes ei olnud olemas, kuid mis tänu oma kummalisele olemasolule esitas hulga küsimusi kõigile teistele ehitistele.

Miks peab majal olema kõva väliskoorik? Miks elamis- või kasutamisfunktsioon? Miks peab hoonel olema kindel kuju?

Nojah, kasutamiskõlblikkus, oleks arukas vastus. Aga selliseid maju on meil rohkem kui vaja! Mulle meeldivad need hooned, mille ainukene funktsioon on tekitada vaatajas vaimustust. Ja mis on seetõttu palju täpsemad, kui kõik kontorihooned ja surnukuurid ja lennukiangaarid kokku.

Ja kui me enda vastu ausad oleme, siis teame, et me kõik elame oma väikestes pilvelossides. Mis sellest, et üüri maksame kõvade seintega korteri eest.

Siia kõlbab teemalooks hästi mängima Blur'i vana hea "Country House" :)