Keegi küsis minult, mis on need kolm asja, mida võtaksin kaasa üksikule saarele.
Vastasin, et satelliittelefoni, telefonikaloogi ja paberi-pliiatsi.
Satelliittelefoniga helistaksin tsivilisatsioonile ja ütleksin: "Kutid, trianguleerige satelliitide abil mu asukoht välja ja tulge mulle järgi. Aga mitte enne paari nädalat. Mul on vaja veits puhkust."
Telefonikataloogi lihtsalt loeksin.
See ei ole igav andmehulk, vaid inimelude kataloog. Seal pole lihtsalt nimed, vaid sajad tuhanded inimesed oma saatuste, lugude ja kujuteldavate mõtetega. Seal on märgid inimeste kodude ja elude kohta, nende edukuse või ebaedu kohta. Ning igast sellest märgist on võimalik välja lugeda need sündmused ja valikud, mis viisid nende koduni, telefonini, tööni, õnnetuse või lootuseni.
Ja paber-pliiats oleksid kirjutamiseks. Kellegi segamata on seda hea teha.
See, kes minult seda küsimust küsis, ütles, et minu valik on väga ebapraktiline. Tema võtaks kaasa kirve varjualuse rajamiseks, suurendusklaasi tule tegemiseks ja kile joogivee kondenseerimiseks.
Olin ebapraktilisuse osas nõus. Aga minu lähenemine on stiilsem.
4 comments:
Kirve ja suurendusklaasi võtja planeerib ilmselgelt kauemaks jäämist (loe: igaveseks), kuna pudelipostiks pudel tal puudub ning samuti satelliittelefon;)
Kati
Justnimelt :)
Aga ikkagi, miks sul kogu aeg Anonymous on? :) Ma keerasin mõned nädalad tagasi kõik keerulised turvasüsteemid kommentaaride kirjutamisel kinni. Peaks olema nüüd vägga lihtne...
Vanad harjumused kaovad visalt, ma pole proovinudki teistmoodu;)
Novot. Nüüd on nagu päris :)
Post a Comment