Mitte ükski asi ei ole loomu poolest "puhas" või "must". Nad on sellised ainult meie ettekujutuses.
Kui keegi murrab sisse su korterisse või majja, käib seal ringi, tõmbab köögis lauanõude sahtli välja, katsub seal nuge-kahvleid, istub su voodile, ja läheb siis minema, midagi varastamata, siis tunned sa, et su kodu on nüüd "must". Lapiga pühkimine ega voodikatete pesemine ei aita, kõik jääbki väga pikaks ajaks väga mustaks.
India kastisüsteemis on täiesti normaalsed inimesed "mustad". Neid lihtsalt peetakse roojasteks. Juba nende puudutamine on iseenese rüvetamine. Ja ometigi, kui kõik hindud ärkaksid ühel hommikul, ning ei mäletaks eelmisest elust mitte midagi, siis suruksid nad sõbralikus hämmelduses üksteise käsi ja küsiks, et vattefakk?
Aga oma lapse sitt on puhas. Toit, mis näeb viimast korda päevavalgust enne tema huulte vahele kadumist; ning järgmine kord alles taguotsast välja tulles, vedela aromaatse massina, on küll sitt, vastik, jah, see on refleks, kuid see on oma ja kallis sitt.
Sealiha. Hobuseliha. Koeraliha. Kassiliha. Alati leidub keegi, kes ütleb, et tema jumal ei luba seda süüa, sest need on "roojased" loomad. Osaliselt on sellistel keeldudel ratsionaalne põhjus (näiteks sealiha kipub soojades islamimaades ussitama minema, ning on sööjale eluohtlik), kuid enamjaolt on ühe looma eelistamine teisele täiesti juhuslik. Kassipojad, njämm.
Ning siis on muidugi need, kes kannatavad obsessiiv-kompulsiive häire (obsessive-compulsive disorder, OCD) all. Filmidest tuttav värk, eksole. See on psüühiline häire (disorder), millega kaasneb mingi kinnismõte (obsession) ja selleks, et kinnismõttest vabaneda, tuleb korrata teatud rituaali (compulsion). Üks OCD variatsioon on ülemäära suur hirm bakterite ees. See aga sunnib hirmu all kannatajaid pidevalt oma käsi pesema. Juba poest paki piima ostmine on sellisele inimesele täielik pein. Võtad poes paki (mis on must, sest seda on puudutanud teised inimesed, kes on oma käsi jumal teab millega ära määrinud). Nüüd on ka sinu käed mustad. Kui sa paned piima kassa juures kotti, on ka kott määrdunud. Autovõtmeid taskust võttes saab ka tasku mustaks. Roolides kandub mustus kätelt auto salongi. Jõuad koju, katsud linki, mida on võinud puudutada mõni räpaste kätega tüüp (see on väga tõenäoline, väga!). Kodus sees on sul mitu erineva puhtusastmega tsooni. Piimapakk, kott, riided ja võtmed jäävad esimesse, "täismusta" tsooni. Lähed pesed käed ära, et saaks suurema mustuse maha. Pesed korralikult, küünarnukkideni. Siis puhastad piimapaki desinfitseerivate vahenditega ära ja jätad selle kööki "poolmustale" lauale. Pesed käed ära. Korralikult, küünarnukkideni. Siis puhastad piimapaki veel korra üle (eelmine kord poolpuhaste kätega ei olnud tulemus väga hea) ning võid selle lõpuks kappi panna. Kuna pakk oli alguses poolpuhas, siis pesed käed ära. Korralikult, küünarnukkideni. Nii, nüüd riided... Ja nii, lõputult, kogu aeg.
Vägistatu keha. Liha, mida ei saagi enam puhtaks. Rüvetus, mis värvib ühe aastaringi kontides süsimustaks.
Ja religioossed puhastusrituaalid. Tants ümber tule, hüpped läbi tule, kümblemised, enese tuulte kätte andmine, valu talumine ja nii edasi. Kõik selleks, et rituaalis osaleja ajus tekitada aktiivne mõte "ma olen puhas ja mõtlen ainult puhtaid mõtteid". Geneeriline religioosne tõdemus. Kõlab täiesti usutavalt.
Hügieeni lühiajalugu: tuli, alkohol, pastöriseerimine. Jah, niipalju kui asi puudutab "baktereid", siis on olemas absoluutne puhtus. Kempsupuhastusvahendite reklaamid lubavad, et tapavad 99,9% bakteritest. Ja petavad sellega ära ka 99,9% inimestest. Aga arvuta. Death rate 99,9% tähendab, et tuhandest bakterist jääb 1 ellu. See pooldub. Need kaks omakorda poolduvad. Siis need neli. On vaja kokku vaid 10 pooldumist, ning 1024 "haigusetekitajat" on jälle platsis. Soojas keskkonnas saavad kiiremad kutid mõne tunniga hakkama. Tuli. Alkohol. Pastöriseerimine. Need aitavad. On aidanud tuhandeid aastaid.
Ja nii edasi.
Aga ükskõik, kas meie ihul on või ei ole baktereid, heidame me paaridesse, sest üksteiste jaoks oleme me puhtad. Sest oma armastatu keha on alati puhas. Sest selle mahlad on alati puhtad. Sest me joobume, kui oleme kastetud üksteise higi sisse, kui me ahmime teineteist, midagi gurmaanide ja kannibalide vahepealset.
6 comments:
Palju huvitavaid mõttekäike,... krutsifiksi suurus ja materjali puhtus jäi sul mainimata, et näiteks hõbe on palju puhtam ja püham kui vask - ja palju kasulikum kaupmehele ;)
Suur osa hirme on ühiskonda toitvad hirmud sest nad loovad tarbija haritud nõude, mis põhineb mingil uskumuslikul arvamusel. See ei peagi olema põhjendatud ratsionaalselt, vaid toimima nagu Pavlovi effekt... ;) Niikaua kui kaupmees saab müüa, ja siis osta teise suurema kaupmehe tooteid ning teha endale õnneliku elu illusiooni on kõik korras.
See 'roojane' katekooria tuleb siis mängu, kui inimene ei saa enam tunda ennast turvaliselt, nagu selle röövli näite puhul, mille sa tõid :)
Ta satub silmitsi olukorraga, mis ei allu enam ratsionaliseerimisele ja enesekontrollile ning reeglitele ja inimene peab tunnistama et on abitu. Selline on elu ;)
Ja siis on muidugi olemas ka puhas tõde ja sulaselge vale :D
Ma julgeks arvata et see "armastajate" vaheline bakterite vahetus on see koht, kus inimesel on lihtsalt suva. Sest sugutung on tugevam enamusel meist, kui foobia bakterite ees.
Samas ma annan ka aru et selline bakterite vahetus võib olla tingitud veel tõestamata faktist: bakterid kontrollivad meid. Meie küljes elavad bakterid võivad olla pidevalt hirmul, et kuskilt prill-laualt, ukselingilt või trolli kinnihoidmispostilt ei tuleks võõrad bakterid ja "oamde" bakterite elukohta ei hävitaks. Nii nad kontrollivadki meid. Ja maailma.
Mind ei kontrolli bakterid. Vaid hääled pea sees.
Oled sa kindel, et tegu pole peaajupõletikuga? Bakterid, kes sinuga räägivad, junõu?
Eip. Pakterite hääle tunnen ma ära. See on selline jäme ja vene aktsendiga. Need kontrollivad hääled kõlavad nagu Hitleri kõned.
Post a Comment