misasi on regivärss ja kuidas seda süüakse?

Nagu ennist demotud, siis ka Kalevipoja uusversioon tuleb regivärsis. Mulle tundus, et üks eepos peab olema ka eepilises kõnepruugis, ja noh, eesti keeles regivärss on see aine, millest on tehtud jumalate ja rahvuskangelaste kõne.

Poliitikud võiksid hakata kõnesid regivärsis pidama. Mõjuks võimsalt.

Okei, aga misasi see regivärss siis on? Wikipedia ütleb, et regivärss on neljajalaline trohheus. Tähendab see seda, et regivärsis on neli silbipaari, kus silbipaaris esimene silp on alati rõhuline ja teine rõhuta.

Näide. Loe järgmisi ridu nii, et suurtähtedega silbid on rõhutatud, väiketähtedega rõhuta.

TÄ-na-SI-da TOI-me-TU-si

Ä-ra VIS-ka HOM-se VAR-na.

(Kalevipoeg 1.0; 3. laul, "Linda röövimimine")

KA-lev VAS-tas PIL-ka-MI-si,

NAE-ra-TAS ta TO-re-DAS-ti:

"MUL on VÄ-gev NAHK-ne SÜS-tal,

TEEN sul TUI-mes-TA-va-SÜS-ti!"

(Kalevipeg 2.0; 4. laul, "Saarepiiga")

Täts it. Niimoodi kaheksasilbiliste ridadena ma seda eepost siin nüüd kirjutan. See pole eriti keeruline, sest enamus eestikeelseid sõnu on paarisarvu silbilised (ka käändes). Trikitamiseks läheb siis, kui tuleb ühe-, kolme-, viie- või seitsmesilbilisi sõnu kompunnima hakata. Siis tuleb hakata kombineerima, mingeid naljakaid käändelõppe kasutama ja muidu feikima.

Ja silpe sõrmedel lugema. Üks-kaks-kolm-neli-viis-kuus-seitse-kaheksa. Pool ajast istun ja loen sõrmede peal arve, nagu koolipoiss, kes õpib kümne piires arvutama.