kalevipoeg 2.0 tuleb!

Jep, eepose uusversioon ilmub kuskil selle aasta novembri algupoolel!

Toode tuleb sellises mõnusas poketbuki formaadis, mida on hea räpakalt lugeda ja kasvõi bussi unustada. Ei mingit nõmedat luksusköidet, mida üks paks linnapea saaks teisele paksule linnapeale võltsnaeratuse saatel kuskil vastuvõtul üle anda.

Pildid teeb sisse Peeter Allik. Selles mõttes et... mul oli kohe algusest peale teada, et see mees peab uue Kalevipoja illustreerima. Alliku tatsh on täpselt samas absurdivõtmes nagu minu tekst.

Ja pealegi, Allik on Kalevipojaga juba tuttav. Kes mäletab tema visuaalset sõnavõttu mõni aasta tagasi Ekspressis? See oli siis, kui Tauno Kangro teatas, et tema teeb Tallinna lahte paarikümnemeetrise Kalevipoja kuju. "Mis mõttes aint paarikümnemeetrise?" küsis Allik. Ja pani vastu oma versioonid. "Sittuv Kalevipoeg" ja "Oksendav Linda", mõlemad paarisajameetrised väärismetallist puuslikud.

Ühesõnaga, kokku tuleb üks hea kraam.

Senikaua aga... püsige Lainel, nagu ütleb seksuoloog hr. Jänesele, kui viimane kurdab, et asi ei taha prouaga õnnestuda...

Ja hakake Facebookis Kalevipoja sõbraks. Olen kuulnud, et ta on täitsa ogens jorss :)

misasi on regivärss ja kuidas seda süüakse?

Nagu ennist demotud, siis ka Kalevipoja uusversioon tuleb regivärsis. Mulle tundus, et üks eepos peab olema ka eepilises kõnepruugis, ja noh, eesti keeles regivärss on see aine, millest on tehtud jumalate ja rahvuskangelaste kõne.

Poliitikud võiksid hakata kõnesid regivärsis pidama. Mõjuks võimsalt.

Okei, aga misasi see regivärss siis on? Wikipedia ütleb, et regivärss on neljajalaline trohheus. Tähendab see seda, et regivärsis on neli silbipaari, kus silbipaaris esimene silp on alati rõhuline ja teine rõhuta.

Näide. Loe järgmisi ridu nii, et suurtähtedega silbid on rõhutatud, väiketähtedega rõhuta.

TÄ-na-SI-da TOI-me-TU-si

Ä-ra VIS-ka HOM-se VAR-na.

(Kalevipoeg 1.0; 3. laul, "Linda röövimimine")

KA-lev VAS-tas PIL-ka-MI-si,

NAE-ra-TAS ta TO-re-DAS-ti:

"MUL on VÄ-gev NAHK-ne SÜS-tal,

TEEN sul TUI-mes-TA-va-SÜS-ti!"

(Kalevipeg 2.0; 4. laul, "Saarepiiga")

Täts it. Niimoodi kaheksasilbiliste ridadena ma seda eepost siin nüüd kirjutan. See pole eriti keeruline, sest enamus eestikeelseid sõnu on paarisarvu silbilised (ka käändes). Trikitamiseks läheb siis, kui tuleb ühe-, kolme-, viie- või seitsmesilbilisi sõnu kompunnima hakata. Siis tuleb hakata kombineerima, mingeid naljakaid käändelõppe kasutama ja muidu feikima.

Ja silpe sõrmedel lugema. Üks-kaks-kolm-neli-viis-kuus-seitse-kaheksa. Pool ajast istun ja loen sõrmede peal arve, nagu koolipoiss, kes õpib kümne piires arvutama.

kalevipoeg ja zombid

Oot', mis mõttes, küsite.

Jah, Kalevipoeg 2.0-is on ka zombid sees. Aga pole vaja muretseda, rahvuskangelane sõidab neile kerge vaevaga lõuksi.

Üleüldse, algupärases eeposes on päris kõvast kaklusi: kaks korda kuradiga, raudmeestega, kuradi käsilastega, huntidega, vene vallutajatega jne, jne. Uusversioonis on kõik need lahingud sees.

Kreutzwaldi ajal olid igastsugu sortsid ja kurivaimud need, mida rahvakultuuris kõige enam kardeti, sest need keerasid kihva karjaõnne ja viljaõnne ning võisid viia ka lapsed ja vanainimesed metsa ja kõrvaldada elavate kirjast.

Meie "rahvakultuuris", populaarkultuuris, jagub samuti igastsugu kolle ja koletisi. Zombid on üks loogiline valik. Lapsed kardavad neid. Täiskasvanud kardavad. Mina kardan neid.

Nii et kuulus lauavõitlus, kus siil KP-le nõu annab, on mul muteerunud zombi apocalypse'iks. "Serviti, ikka serviti!" soovituse asemel on "Pähe, ikka pähe!", sest noh, me kõik teame, mis on parim viis ühe lämiseva tsomppari maha võtmiseks.

laena mulle klaviatuuri, vanemuine

No okei, ma tulen nüüd kapist välja ja räägin, millega ma viimased paar kuud tegelenud olen. Et miks mu sõbrad pole mind ammu näinud. Ja miks siin blogis on viimane sissekanne lume teemadel (siiski, hetkel veel väga napilt aktuaalne).

Ma kirjutan raamatut. Õigupoolest, eepost. Õigupoolest, uusversiooni Eesti rahvuseeposest "Kalevipoeg".

Väljavalitud on sellest projektist juba kuulnud, ning mõned ka mahlasemaid palu lugeda saanud, aga nüüd siis karjun kohe kõva häälega.

Mis seoseid teil Kalevipojaga tekivad? Noh, minu jaoks on Kalevipoeg olnud alati üks mõttetu igav taies, mida sunniti koolis lugema. Oli mingi tüüp, kes komberdas oma mõõga otsa ja sai surma. No tore, meil eestlastel on siis selline rahvuskangelane. Hollandlastel on Thijl Uhlenspiegel, vigurivänt ja surematu. Kreeklastel on vapshee vinged vennad, kes jooksevad, hüppavad ja möllavad jumalatega nii kuidas tahavad. Juutide rahvuskangelane on üldsegi eriti kõva, Jumal ise.

Ja meil -- mingi alkoholismi kalduv idikas, kellele peavad madalamad imetajad seletama, kuidas saematerjaliga tuleb pahalasi mätastada?

Jama! karjus Kirsfeldt.

Ja seetõttu tekkis mul möödunud aasta lõpul mõte kirjutada Kalevipoeg 2.0. Teha vanast nõmedast eeposest uusversioon. Tuua tegevustik kaasaega, ning teha sellest selline korralik action-pornvärk a la Quentin Tarantino. Teha "rahvuskangelasest" tõeline superkangelane. Selline, kes killib kõik kollid, sebib kõik tshikid ja näeb seda tehes ka cool välja. Midagi James Bondi ja Chuck Norrise vahepealset.

Hakkasin aastavahetusel kirjutama, ning tänaseks päevaks on Kalevipoja kahekümnest laulust 10 purgis, kahe täismõõdus draftid olemas ning kõigi ülejäänute timeshifti ideed ka olemas.

Tempo on olnud suht karm. Lähedased kannatavad (aga peate kuidagi vastu, eks, kall? :) ja uneaeg ka. Ega's muidu ma reedel Kuldmunal silmad kinni ei kõndinud.

Aga asi liigub, mis tal muud üle jääb :) Põhimõtselt on siin plaan edaspidi kirjutada sellest, kuidas kirjutan. Mõte on mitte väga kauaks kuskile ära kaduda, aga noh, nüüd te vähemalt teate, kui nii peaks juhtuma.

Siin ka väike sneak-peek. Jep, asi on regivärsis. 400 lehekülge regivärssi. Uah.

Laul 3, "Kalevipoegade jahilkäik"

Kalevite noored pojad

läksid rahu valvamaie,

Afganistaani teenimaie,

kõrbe mööda kõndimaie,

liiva sisse luusimaie,

ESTPLA mundrit kandemaie,

islamiste nottimaie,

terroriste tappemaie,

pommipanipakadesse,

salarelvalaboreisse.

et saaks rahu maale tulla,

et afgaani lapsed saaksid

jälle sealiha süüa.

Kalevite kangelastel

olid pardal mõned püssid

NATO relva rauakesed,

automaadid abimeheks,

kuulipildujada kaelas,

tapvalt dum-dum kuulisida,

laserkiire kahureida,

plahvatuse pommisida,

lõhkamise laenguida.

Saadeti neid luurekäiku,

korda majja peksemaie,

paharette otsimaie,

pommivöödes poisikesi,

salapommi panijaida,

paha plaani pidajaida,

kalazhnikovi käristajaid,

varitsusest tulistajaid.

Kalevite kanged pojad

mürisesid mägedesse,

sõitsid otse orgudesse,

kihutasid ohtudesse.

Kaljunukil kükitasid

varitsusest tulistajad,

seljatagant sahkerdajad.

Suitsetasid oopiumi,

palvetasid päevad läbi,

pihku peksid pidevasti.

Kui seal sõitsid Eesti mehed

pahaaimamatult platsi,

äkitselt kui püha viha

langes Kalevite pääle kuule,

tuhandeida terroriste,

massiliselt musulmane.

Aga kõige noorem venda

andis pardakahuritest tulda,

küttis karvikutel tina,

virutas neist vere välja.

Vennad panid seljad kokku,

seisid kakeluse keskel,

tapsid tõpraid tosinates,

surmasivad sadadella,

killisivad kõik nad ära.

Lõpuks kange noorem venda

hampelmannid habetpidi

köitis kokku suureks pundiks,

viskas kogu kirjut kimbu

hummeri pagasnikusse. //

romaan

Milliseid romaane ma kirjutaksin?

Mõtlen -- juhul, kui ma viitsiks nii pikka formaati ette võtta. Sest mul tekib õudne tüdimus niipea kui hea idee on sündinud ja seda tuleb hakata kuude viisi sünnitama, marineerima ja lihvima. Ja romaani puhul pole niipalju oluline see, millest jutustatakse, vaid kuidas jutustatakse, sest ainult hea jutustaja suudab hoida lugejat kinni kõik need kolm-nelisada lehekülge.

Kui, siis midagi järgnevat. Siin ainult mõned "kolmekümne sekundi" sünopsised. Uute asjade genereerimine on lihtsalt lõbus! Aga tahest-tahtmata on need veits friikid :) Eks ise hindate, kas kahjuks või õnneks pole ükski nendest veel pikaks kirjutatud...

„Damien Hirst peab surema!”

Noore kunstniku esimene näitus saab kriitikute ja kunstiüldsuse poolt hävitava hinnangu. Ta otsustab kätte maksta ja mõrvab ühe kriitiku ning kunstniku teise järel, eksponeerides neid lihast ja luust kollaazhidena.

„Lumi”

Mees fotografeerib talved läbi lumehelbeid, lootes leida kaht ühesugust. Ta elab läbi hingelist traumat ja lõbustab ennast usuga, et leides kaks sarnast lumehelvest, leiab ta ka oma surnud naisele sarnase naise. Lõpuks armub elus pettunud tüdrukusse, kes on proovinud enesetappu sooritada, sest on lõplikult veendunud, et kõik mehed on täpselt üksteise sarnased.

„She-Tarzan"

Sumatra dzhunglitest leitakse 70ndatel lennukiga alla kukkunud Inglise perekonna ainukene ellujäänud liige – tüdruk, kellest on kasvanud metsistunud naine. Ekspeditsiooni juht armub temasse ja toob ta tagasi Londonisse. Kuid linnadzhungel ei säästa naist – jutusaadete kuulsus, life in the fast lane, narkomaania.

„Pärgament”

Kaheksakümneaastane neitsist vanatüdruk otsustab pärast oma eluaegse sõbranna surma siiski rõõmsa eluga tutvust teha. Sõidab Hamburgi ja astub Reperbahnil teenistusse.

„Neli põrsakest”

Tegelikult oli alguses neli põrsakest, mitte kolm, nagu meie neid teame. Neljas vend oli kõige nõrgem, veits downikas ja ebastabiilne. Lugu algab aasta enne meile tuntud muinasjuttu, Hundi tulekuga metsa. Ning päädub veidi enne meile tuntud muinasjutu algust sellega, et kolm venda otsustavad neljanda ohverdada. Lootuses, et Hunt jätab nad siis igaveseks rahule...

„Kaks meetrit”

19. sajandi lõpus elanud maailma pikim naine, kaks meetrit nelikümmend, abiellub maailma lühima mehega, nelikümmend sentimeetrit. Kuidas nad kogu maailma (ja oma kehade) kiuste õnne leiavad.

Jne :)

Selle nädala väikene teaser minu Oxfordi Armastuse Entsüklopeediast. Ja ta tuleb, tuleb. Raamatu täpne avaldamiskuupäev on kirjastajaga veel timmimisel. Märtsis igatahes :) Jälgige avalikke teadaandeid.

Oxfordi Armastuse Entsüklopeedia tuleb! Väike vahepala esimesest tõelisest XXI sajandi teatmeteosest. Stay tuned 4 more :)

6. märts ilmub!

Jah, "Oxfordi Armastuse Entsüklopeedia" esmaesitlus toimub 6. märtsil. Koht ja täpne aeg on veel täpsustamisel. Kõik on oodatud :) Need, kes saavad varsti kutse, pidagu ennast VIPiks :)

jah!

Jah! Varsti ilmutan iha ja viha teatmeteose, Oxfordi Armastuse Entsüklopeedia (tööpealkiri :)) See saab olema üks fann, erutav & vihastav taies, nii palju luban juba ette.

Jälgige kaubanduslikke teadaandeid :)