misasi on lasnamäe?

Keegi küsis minu käest, et misasi on Lasnamäe.

Lasnamäe on see, kui sind sunnitaks terve elu kandma töötunkesid, ja selleks, et see oleks vähegi talutav, paned sa endale rinda märgi "Mu teine ülikond on pesus".

Lasnamäe on see, kui kodukolde jumal saab Priisle poe juures nii hirmsasti peksa, et heidab järgneval ööl hinge ja mädaneb nüüd kuskil anonüümses korteris, aga tema lõhna ei ole tunda, sest kõrvalkorteris peab üks vanamutt kolmekümmet kassi.

Lasnamäe on see, kui inimesed majutatakse ühte suurde elamise masinasse nii, nagu seda ei kujutanud ette prantsuse arhitekst Le Corbusier, sest ta mõtles, et kui inimestele anda kõik need mehaanilised vahendid, mida on vaja elamiseks, tuleb ka kodutunne.

Lasnamäe on see, kui ehitatakse üks hiiglaslik viietärnihotell, aga seal ei käi kolmekümne aasta jooksul ühtegi koristajat, ning kõik koridorid ja numbritoad on täis tühje pudeleid, kasutatud kondoome ja süstlaid.

Lasnamäe on see, kui futuristid ehitavad kosmoseraketi ning hakkavad lugema selle stardikäskluse countdowni, kuid ei suuda sellega kunagi lõpule jõuda.

Lasnamäe on see, kui visatakse telliskivi merre ning saadakse vastu ümaraks lihvitud määrdundvalge asi, millega pole suurt midagi peale hakata.

Lasnamäe on see, kui keegi käib öösiti majade peale mustusekihti kleepimas.

Lasnamäe on see, kui valgenahaline mees laulab bluesi ja see tundub usutav.

Kas keegi suudab Lasnamäge ümber kujundada? Ma ei usu. See, kes läheb Lasnamäele plaaniga seda muuta, saab ise muudetud Lasnamäe poolt.

Järelikult, see, kes tahab muutuda, läheb Lasnamäele.