22.3.10

kalevipoeg ja zombid


Oot', mis mõttes, küsite.

Jah, Kalevipoeg 2.0-is on ka zombid sees. Aga pole vaja muretseda, rahvuskangelane sõidab neile kerge vaevaga lõuksi.

Üleüldse, algupärases eeposes on päris kõvast kaklusi: kaks korda kuradiga, raudmeestega, kuradi käsilastega, huntidega, vene vallutajatega jne, jne. Uusversioonis on kõik need lahingud sees.

Kreutzwaldi ajal olid igastsugu sortsid ja kurivaimud need, mida rahvakultuuris kõige enam kardeti, sest need keerasid kihva karjaõnne ja viljaõnne ning võisid viia ka lapsed ja vanainimesed metsa ja kõrvaldada elavate kirjast.

Meie "rahvakultuuris", populaarkultuuris, jagub samuti igastsugu kolle ja koletisi. Zombid on üks loogiline valik. Lapsed kardavad neid. Täiskasvanud kardavad. Mina kardan neid.

Nii et kuulus lauavõitlus, kus siil KP-le nõu annab, on mul muteerunud zombi apocalypse'iks. "Serviti, ikka serviti!" soovituse asemel on "Pähe, ikka pähe!", sest noh, me kõik teame, mis on parim viis ühe lämiseva tsomppari maha võtmiseks.

No comments:

Post a Comment