16.2.09

millal ma tunnen, et elan

Olukordades, mille kirjeldamiseks saab kasutada sõnu nagu "lõplikult", "mitte kunagi", "kõik", "mitte ühtegi".

Olukordades, mis hirmutavad meid, inimesi. Olukordades, kus lüüakse asju lukku. Või välistatakse igaveseks. Ei jäeta midagi alles. Jõutakse äärmuseni.

Sest igapäevases elus on kõik palju turvalisem. Me ei räägi absoluutsete sõnadega, vaid eunuhhsõnadega nagu "võib-olla", "ilmselt küll", "mõned".

Ma mõtlen, et kes meist poleks elanud üht ehtsat elu sõnade ajal "Olen sinuga igavesti, alati, kõikjal."

Ja olnud lõpmatult elus, kuulaja või ütlejana, sõnade ajal "Sina ei saa mind mitte kunagi enam lahti riietada."

Praegu ma elan.

7 comments:

Hanna said...

Kui sa ei teaks, siis ma kirjutaks siia oma nime alla.

Kristian said...

Vaata täpsemalt: sa juba kirjutasid...

Hanna said...

Jah. Kas sa nüüd kustutaksid enda oma ära? :D

Kristian said...

Kustutatud :D Kuidas meeldib? :D

Hanna said...

Ma olen ikka andekas.

Hanna said...

Aga ma mõtlen, et pane nüüd oma nimi tagasi - sa oled ju selle igalt poolt ära võtnud?
Mu 15 minutit au ja kuulsust :D

Kristian said...

Jajah, see oli rohkem nagu prooviks :D

(Ja bloggeri settingutega ongi nii, et kas kõik või mitte midagi :))

Post a Comment