Istu liikumatult oma kohal. Ma teen sinust ühe foto iga tunni järel. Paari aasta pärast paneme kõik fotod järjest filmi kiirusega käima ning me näeme, kuidas sinu peast voolavad välja peenikesed surnud jõhvid.
Olenemata sellest, kas sa magad, naerad, oled haavatud või hirmust halvatud, siis ikkagi ajavad nad ennast visa järjekindlusega sinu ihust välja.
Kuid õnneks me unustame selle ära. Ja ikkagi kummardame neid kaaluta kroone. Ning joobume nende lõhnast, kui suudleme neid oma kallima laubal.
5 comments:
See tuletas meelde, et üskasime välja siukse väljendi nigu "Kolp kui aju säärik"
Tegelt võib pea ka olla. Aga kolp on ilusam sõna. Nagu Colt ning kolp kui elutu kolju on tihtipeale Coldi tekitatud. Igastahes, uudisväljendi "aju säärikule" on nüüd vaja juuste definitsiooni. Sinu ülesanne. Kui pea on aju säärik, siis juuksed on..
Juuksed on pea pakkimispaber.
Juuksed on mõtete õhujuured.
Juuksed on tardunud aupaiste.
Juuksed on pea tuulelipp.
Jne, jne, jne...
mõtete õhujuured on väga ilus. Väga ilus.
Vaesed kiilaspead!
Noh, siin tekib küsimus, et kas kiilakatel pole juuri seetõttu, et nende mõtted on niigi õhutoidetud või seetõttu, et neil pole mõtteid mida toita. Kui taim panna pimedasse ruumi, siis valgust otsides kasvab ta pikemaks kui tema valgustatud vennad(jah, meil oli 4. klassis eksperiment).
Äkki on juustega siis ka nii? Et kui ei leia õhku või misiganes nad otsivad siis kasvavad hirmatuma pikaks. Noh, kaheotsaga juus ju.
Post a Comment